Avaleht Põhiprintsiibid Düsfunktsiooni mõju vereringesüsteemile

Pea liigeste düsfunktsiooni mõju südame-veresoonkonnale

Kas teile on tuttav tunne, nagu pumbataks verd ebanormaalselt läbi pea? Te ei julge sellest arstiga rääkida, kartes, et teid mõistetakse valesti? Paljud inimesed on leppinud sellega, et neil tuleb elada kõrgenenud rõhu tunde ja pea häiritud vereringe aistinguga, sest ravimid aitavad vaid ajutiselt ületada veresoonte „turbulentsi“.

Kas poleks parem kõrvaldada probleemi võimalik põhjus üks kord ja igaveseks, selle asemel et sümptomeid lihtsalt ravimitega maha suruda? Praktika näitab, et pea liigeste blokaad koos kaelalülide nihkega on üks peamisi põhjusi, mis otseselt või kaudselt mõjutab negatiivselt olulisi veresooni.

Kuidas on üles ehitatud pea ja kaela vereringesüsteem

Inimkehal on suletud vereringesüsteem, mis kulgeb mööda kahte vereringeringi.

Väikeses vereringes küllastub veri kopsudes hapnikuga, suures vereringes annab selle aga kudedele. Mõlemad ringid algavad ja lõpevad südames.

Moodustades vaid 2% kehakaalust, vajab peaaju pidevat ja märkimisväärset verevoolu, tarbides 15% südame minutimahust.

Aju hapnikutarbimine moodustab 20–25% kogu hapnikust, mille organism hingamisel saab.

Peaaju poolt tarbitava vere üldkogus on 600 kuni 1200 ml/min.

Arterite kaudu toimub vere sissevool pähe ja kaela (joonistel märgitud punasega), veenid aga on mõeldud vere ärajuhtimiseks ja väljavooluks peast ja kaelast (märgitud sinisega).

Pea liigeste düsfunktsiooni mõju pea ja kaela arterite tööle

Peaaju verevarustus toimub ühiste unearterite ja lülisambaarterite kaudu, mis kulgevad paarikaupa kaela vasakul ja paremal küljel.

1. Unearterid – tagavad umbes 70–85% aju verevarustusest ja moodustavad karotiidse basseini.

2. Lülisambaarterid – tagavad umbes 15–30% peaaju verevarustusest ja moodustavad vertebrobasilaarse basseini.

Ülemise kaelaosa düsfunktsioon ja pea liigeste blokaad võivad põhjustada spasmis lihaste ja nihkunud lülide pidevat ebanormaalset survet veresoontele, mis tagavad aju verevarustuse. See surve mõjutab mõlemat arteripaari: lülisambaarterit, mis läbib esimese lüli, kandelüli C1, ristjätkeava, ja sisemist unearterit, mis kulgeb otse kandelüli ees kohe pärast koljupõhimikust väljumist.

Nagu juba mainitud, vastutavad pea ja kaela arterid aju hapnikuga varustamise eest.

Kui aju verevarustus halveneb pea liigeste düsfunktsiooni või esimese kaelalüli, kandelüli C1, nihke tõttu, väheneb ka hapniku ja toitainete juurdevool. Tekib hüpoksia.

Arterite mõõduka pitsumise ja hüpoksia seisund võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu: unisus, kiire väsimine, keskendumisraskused, innukuse puudumine, tahtejõu vähenemine ja mitmesugused nägemishäired.

Koos närvikiudude pitsumisega võib olukord areneda peavaludeks või migreenideks. Kui on haaratud lülisambakanal, võivad tekkida peapööritus, ruumilise orientatsiooni häired, derealisatsioon ja isegi epilepsiahood.

Närvikiudude samaaegne pitsumine koos peaaju veresoonte pitsumisega võib esile kutsuda olulisi verevarustuse kõikumisi.

Sel juhul võivad haigel esineda nii ajutised vererõhu muutused kui ka süsteemsed häired (näiteks hüpertensioon), peapööritus, südamerütmi muutused ja isegi äkiline vasovagaalne minestus.

Vegetatiivse närvisüsteemi harude ärrituse korral, mis tekib tavaliselt pea liigeste düsfunktsiooni ja mitme välise teguri koosmõjul, suureneb impulsatsioon, mis loob tingimused veresoonte spasmiks.

Paljusid neist sümptomitest peab traditsiooniline meditsiin „ravimatuteks haigusteks“. Kuid Body Balance Clinicu arvates peetakse neid „ravimatuks“ ainult siis, kui ravi piirdub ravimite võtmisega.

Pea liigeste düsfunktsiooni mõju pea ja kaela veenide tööle

Vere äravool peast ja kaelast toimub kägiveenide kaudu, mis kulgevad kaelaosa vasakul ja paremal küljel. Kägiveene on kolm paari:

1. Sisemine kägiveen – kõige suurem, on peamine veresoon, mis juhib verd koljuõõnest välja.

2. Välimine kägiveen – see veen on läbimõõdult väiksem, kogub verd pea, näo ja kaela pindmistest struktuuridest.

3. Lülisambaveen – juhib verd ära seljaaju ülemisest osast, ajutüvest, väikeajust ja peaaju tagumisest osast.

Kägiveenide tähtsus on äärmiselt suur, sest nende kaudu voolab koljust välja 0,6 kuni 1,2 liitrit verd minutis.

Organism on üles ehitatud nii, et veri peab vabalt voolama pea ruumi ja sama vabalt, takistamatult, sealt välja voolama.

Kaelalülide – kandelüli ja telglüli – nihe ning süvalihaste tekitatud liigne surumisjõud, mis tõmbab lülisid kolju poole tunduvalt üle normi, võib põhjustada kägiveenide pidevat kokkusurumist. See viib liigse verehulga kogunemiseni pea veresoontesse.

Koos arterite kompressiooniga tekib verepais vere ringlusrütmi üldise aeglustumise tõttu koljusiseses ruumis (angiodüstoonia, hüpoperfusioon).

Venoosse väljavoolu häiret nimetatakse meditsiinis krooniliseks tserebrospinaalseks venoosseks puudulikkuseks.

Loetleme selle tagajärjed:

Pea veresoonte seintele avalduva koormuse suurenemine;

Koljusisese rõhu tõus;

Süsihappegaasi eemaldamise raskenemine;

Elutegevuse jääkproduktide (aju metaboliitide) eemaldamise raskenemine.

Ainevahetusproduktide vähenenud eemaldamine viib peamiselt tokseemiani ja provotseerib vanusega seotud neurodegeneratiivseid haigusi (närvirakkude hukkumine ja degeneratsioon, skleroos, dementsus, multisüsteemne atroofia, entsefalopaatia, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi).

Pea liigeste düsfunktsioon põhjustab gaasitasakaalu ja aju termoregulatsiooni häireid

Süsihappegaasi hulga suurenemine venoosse väljavoolu probleemide tõttu mõjutab haiget palju olulisemalt, kuna see viib koheste tagajärgedeni.

Isegi väike CO2 tõus põhjustab temperatuuri tõusu koljuõõnes, mis koos häiritud gaasitasakaaluga põhjustab selliseid sümptomeid nagu: füüsiline nõrkus, vaimne nõrkus, unustlikkus, tuim peavalu, keskendumisvõime langus, raskustunne silmades ja peas. Süsihappegaasi liig ergutab hingamiskeskust, põhjustades kerge lämbumistunde: hingamise sagedus ja sügavus suurenevad, bronhid ahenevad, tekib õhupuudus.

Kroonilise venoosse puudulikkuse korral kannatab haige peaaju süsteemselt: häiruvad taju, vaimne tegevus, analüüsivõime, operatiivne mõtlemine, tähelepanu jaotamine.

On arvamus, et need on hapnikupuuduse ilmingud. Tegelikult toimub see aju termoregulatsiooni häire ja peaaju vereringe kõrgenenud süsihappegaasi taseme tagajärjel.

Aju veresooned ahenevad või laienevad vastusena süsihappegaasi osarõhu muutustele. Krooniline gaasiline alkaloos põhjustab aju veresoonte ahenemist, mis viib tserebraalse verevoolu ja tserebraalse veremahu vähenemiseni ning vastavalt koljusisese rõhuni, millega kaasneb suurenenud koormus veresoonte seintele.

Venoosse vere paisu korral peas võivad nina õhukesed veenid paisuda ja muutuda verest täidetuks. Nina nuuskamisel aga veresooned lõhkevad ja sellele järgneb ninaverejooks. Verejooks võib tekkida nii füüsilise koormuse ajal kui ka lihaselise või psüühilise ülepinge korral.

Ninaverejooksud on liigse koljusisese rõhu tagajärjed, mis viivad väikeste veresoonte rebenemiseni.

Kuidas näeb välja kägiveenide pitsumine

Sellel kaelaosa MRT-pildil, mis on tehtud esimese kaelalüli, kandelüli C1, tasandil, on sinisega esile tõstetud kaks sisemist kägiveeni.

Vaatleja vaatenurgast on näha vasaku veeni kompressioon.

Tuletame meelde, et sisemiste kägiveenide kaudu voolab välja ligikaudu 70% verest. Sellise kompressiooni korral aga tõuseb koljusisene rõhk koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Selline pilt esineb sageli patsientidel, kellel on aju verevarustuse patoloogiaid.

MRT-piltide uurimisega kõrvalekallete suhtes tegelevad Body Balance Clinicu arstid. Kui soovite oma pea liigeste seisundit põhjalikult kontrollida, registreeruge vastuvõtule kliinikusse. Kui teil on ülemiste kaelalülide MRT, võtke CD-plaat kaasa. Kuigi MRT-l on veresoonte kompressioon hästi nähtav, võimaldab ainult 3D KT kaelalülide nihkeid täpselt tuvastada.

Kas te tõesti usute, et ravimid suudavad kõrvaldada teie probleemide põhjuse, kui need on biomehaanilise päritoluga?

Ultraheliuuringud enne ja pärast ravi Body Balance Clinicus

Allpool on toodud mõned ultraheliuuringute tulemused, mis näitavad peaaju verevarustuse paranemist pärast pea liigeste korrektsiooni.

Pea ja kaela veresoonte ultraheliuuringu tulemus

Vaskulaarsed laigud kuklapiirkonnas

Üheks kõige usaldusväärsemaks pea liigeste düsfunktsiooni markeriks peetakse kuklaaluses piirkonnas paiknevaid vaskulaarseid laike. See patoloogia on laialt levinud (esineb igal teisel inimesel) ja on meditsiinipraktikas tuntud kui Jefimovi sümptom nr 1.

Need laigud on sünnitrauma ja kraniovertebraalse ülemineku tserebrospinaalsete kahjustuste vaikne tunnistaja.

Nende laikude tekkemehhanism on lihtne: raske sünnituse korral haarab kirurg-sünnitusarst lootel peast kinni ja tõmbab selle ise emakaõõnest välja, loote taha (emakaõõnde) aga tekib „retrofetaalne“ vaakum. Mida tugevamini sünnitusarst tõmbab, seda rohkem tõmbab vaakum lapse keha tagasi (meditsiinilise kupu efekt). Keha ja pea vahel on aga loote nõrk, välja arenemata kael. Sellele koonduvad kõik objektiivsed ja subjektiivsed biomehaanilised jõud.

Sellises olukorras ei saa jääda tekkimata loote lülisamba kaelaosa luu- või pehmete kudede sünnitrauma. See põhjustab sügavaid verevalandusi, mis ulatuvad sageli kukla ja kaela nahani. Traumaatiline verevalandus võib aja jooksul kaduda, kuid võib ka püsima jääda, anda tagajärgi ja tüsistusi. Seda nimetataksegi Jefimovi sümptomiks nr 1.

Rühimoonutused viivad mikrotsirkulatsiooni halvenemiseni kogu kehas

Tasakaalutus ülemistes kaelalülides ja liigestes, mis, nagu võib tunduda, mõjutab piiratult ainult kaela ja pead, võib kaudselt põhjustada düsfunktsioone kogu ülejäänud kehas:

Pea liigeste düsfunktsioon või ülemiste kaelalülide nihe viib pea raskuskeskme nihkumiseni.

Pea raskuskeskme kõrvalekalle lülisamba teljest kutsub püsivalt esile ulatuslikke moonutusi rühis.

Rühimoonutused põhjustavad lihaspingete märkimisväärset suurenemist suures osas tugi-liikumisaparaadist.

Pidevalt kokkusurutud lihaskoes väheneb verega täitumine ja vastavalt ka hapniku ja toitainete juurdevool.

Ainevahetusproduktide vähenenud eemaldamine võib omakorda viia atsidoosini, lihaste jäikuse ja valulikkuse tekkimiseni kahjustatud piirkonnas.

Haigel suureneb üldine vigastuste risk, eriti füüsiliste harjutuste ajal. Sidemed ja kõõlused võivad vähenenud vereringe ja suurenenud koormuse tõttu muutuda vähem elastseks ja seega hapramaks.

Keha raskuskeskme nihkumisel koormatakse üht skeleti poolt reeglina peaaegu alati intensiivsemalt kui teist.

Harvadel juhtudel muutub pinge lihastes nii erinevaks, et nende verega täitumise erinevus muutub palja silmaga märgatavaks.

Kirjeldatud vereringesüsteemi probleemide, mille all kannatavad paljud inimesed, aluseks on tugi-liikumisaparaadi raskuskeskme nihkumine, mille on põhjustanud pea liigeste düsfunktsioon, mida ei ole võimalik ravimitega korrigeerida.

Arteriaalse vererõhu kõikumised

Paljude pea liigeste düsfunktsioonist tingitud negatiivsete tagajärgede seas on oluline roll arteriaalse vererõhu muutustel. Oluline on meeles pidada, et on mitmeid tegureid, mis võivad vererõhku mõjutada, ja ülemiste kaelalülide nihe on üks neist.

Kõrge vererõhk (hüpertensioon)

Kõrgeks vererõhuks loetakse väärtust üle 140/90 mmHg.
Kandelüli C1 vale asend ja selle liigne tõmbamine kolju poole süvalihaste poolt võivad viia veresoonte kompressioonilise ahenemiseni ja uitnärvi talitluse häireni. Sel juhul tagab vere juurdevoolu ja aju hapnikuga varustamise regulatsioonisüsteem vererõhu sundtõstmise teel.

Seega õnnestub verevoolu üldise tugevnemise kaudu aidata ajul toitaineid saada. Ilmselgelt ei lahenda see probleemi täielikult, kuid organism „balansseerib“ ja kompenseerib osaliselt olemasolevaid puudujääke.

Samuti võib nii kõrgete vererõhuväärtuste üheks peamiseks põhjuseks olla organismi enesemürgitus maksa detoksikatsioonivõime häire ja sapipõie talitlushäire tõttu.

Kaelaosa funktsioonide taastamine Body Balance Clinicus suudab ligikaudu 50% juhtudest aidata patsiente, kellel on kõrge vererõhk. Ülejäänud juhtudel on hüpertensiooni stabiliseerimine võimalik alles pärast maksa detoksikatsioonivõime taastamist, läbides spetsiaalse põletikuvastase protokolli.

Madal vererõhk (hüpotensioon)

Madalaks arteriaalseks vererõhuks loetakse väärtust alla 110/60 mmHg.
Meditsiiniringkondadele on hüpotensiooni tegelikud põhjused siiani teadmata. Isegi kõige täpsem kaasaegne diagnostika ja uuringud ei võimalda sellele küsimusele vastata. Kardioloogid selgitavad, et madal vererõhk kaitseb veresooni ja südant.
Selle haiguse all kannatavad inimesed võivad tunda energiapuudust, jõuetust ja väljendunud unevajadust. Kindlalt ei ole teada, kuid on arvamus, et hüpotensiooni tekkes osaleb kas liikvoridünaamika häire või neurovegetatiivse süsteemi, nimelt uitnärvi, talitluse häire.

Samuti on võimalik, et pea liigeste düsfunktsioon viib närvisüsteemi talitluse häireni või halva hormonaalse kontrollini ning seeläbi veresoonte resistentsuse vähenemiseni, mis võib viia hüpotensiooni tekkeni.

Siiski teatavad patsiendid ligikaudu veerandil kõigist juhtudest pärast ravi Body Balance Clinicus, et nende madal vererõhk normaliseerub.

Pea liigeste düsfunktsioon kui üks silmade tervise häirete tegureid

Silmad on inimkehal ainus koht, kus saab näha veresooni pinnal.

Suurema osa silmamuna verevoolust tagab sisemise unearteri peamine haru, mida nimetatakse silmaarteriks. Äravool toimub aga lõppkokkuvõttes ikka samade kägiveenide kaudu.

Kuna pea verevarustussüsteem on teatud mõttes suletud (eriti pea liigeste düsfunktsiooniga haigetel), saab silmade veresoonte seisundi järgi üldarstist varem kindlaks teha pea ja kaela veresoonte tervisliku seisundi, hüpertooniatõve ja isegi suhkurtõve.

Võrkkesta angiopaatia on võrkkesta veresoonte levinud muutus, mille põhjuseks on närviregulatsiooni häire ja vere liikumise raskenemine veresoonte valendikes. Angiopaatia ei ole iseseisev haigus, sümptomid on kogu veresoonkonna kahjustuse ja verepaisu tulemus kaela osteokondroosi tagajärjel.

Haigus toob kaasa silmade normaalse talitluse ja toitumise häireid, viib lühinägelikkuse ja võrkkesta düstroofiliste protsesside tekkeni või progresseerumiseni:

ahenevad võrkkesta arterid (vere juurdevool on raskendatud);

laienevad võrkkesta veenid (väljavool on raskendatud);

tekib veresoonte liigne käänulisus;

pikaajalisel pingutusel tekivad silmades kipitus, valu ja pulsatsioon;

käänulisus suureneb ja veresoonte suuruste erinevus kasvab;

nägemisväljad ahenevad või muutuvad;

võib esineda valgustundlikkuse häireid;

nägemine muutub uduseks, teravus kaob;

progresseerub lühinägelikkus või astigmatism.

Haiguse arenedes täheldatakse veresoonte kuju kõrvalekallet normist: need võivad olla laienenud või ahenenud, verest täitunud ja käänulised (nagu on näidatud ülaloleval fotol).

Vererõhku alandavad ravimid või silmatilgad ei aita, kui organismis on lokaalselt häiritud just koljusisene rõhk.

Seega on angiopaatia ravi mõistlikum alustada mitte ravimitest, vaid pea liigeste düsfunktsiooni kõrvaldamisest.

Muidugi on angiopaatial palju põhjusi, kuid kui loetelu struktureerida, saab eristada 2 häirete algpõhjust:

1. Pea liigeste talitluse häire / kaela osteokondroos, kolju-ajutraumad, sealhulgas sünnitrauma (tagajärgi nimetatakse kaasasündinud häireteks).

2. Süsteemne tokseemia seedetrakti organite, eelkõige maksa, sapipõie ja kõhunäärme talitluse häire tagajärjel (kui kõik põhjused kokku võtta).

Body Balance Clinic aitab teil toime tulla teie tervisehäirete kõige põhilisemate põhjustega. Registreeruge vastuvõtule, et parandada oma elu juba praegu.

Tellige Body Balance Clinicu kanal ja saage vastused oma küsimustele:

BODY BALANCE CLINIC

Kliinik Prahas:

180 00 Praha 8-Libeň, Chlumčanského 497/5

Kliinik Opavas:

746 01 Opava, Krnovská 104