Andrei Popravka käivitas oma võlukepikesega protsessi, mis muutis mu elu igaveseks. Möödas on vaid nädal, tunnen end lihtsalt suurepäraselt. Paikaseadmisest kuulsin kaks aastat tagasi sõbralt. Ma ei pööranud sellele tähelepanu, mõeldes, et see on järjekordne imevahend, pettus, ei saa olla, et ühel selgroolülil oleks nii tohutu tähtsus. Siis hakkas huvitama. Pärast kuu aega info uurimist ei olnud enam mingit kahtlust, et see kõik on tõsi, et kandelüli probleem on reaalne. Tekkis kinnisidee korrektsioon läbida. Ise olin täiesti haige inimene, kes sõna otseses mõttes lagunes tükkideks, kui kõik ragises nii tugevalt, et tundus, et käsi või jalg murdub. Jubedad valud nimmes, pea, osteokondroos, kael valutas talumatult, skolioos, ühesõnaga standardne värk. Psüühikaprobleemid, depressioon, derealisatsioon ja depersonalisatsioon, ärevus, paanikahood. Vihkasin seda kõike, proovisin paastuda, hakkasin sööma ainult tervislikku toitu, olen juba kuus aastat taimetoitlane, käivitus puhastumisprotsess. Läks kergemaks, aga ikka oli väga halb, udu peas, segased mõtted, võimetus meelde jätta kasvõi 5 sekundit... See kõik oli kohutav. Aga kui ma meetodist teada sain, mõistsin, et seda tasub kindlasti proovida. Ja mu sõbra kogemus ütles, et see toimib.
Ja nüüd see lõpuks juhtus. Oli väga valus, lihtsalt jubedalt valus, arvasin, et talun valu hästi, aga see oli ikka täitsa ebameeldiv. Andrei ütles, et mul on tugev viltusus, lihased olid nii puised, pingul, kõik valutas, tõmbas.
Mäletan suurepäraselt seda tunnet kehas, nagu torgataks sadu nõelu, lihtsalt tundsin, nagu oleksid klapid avanenud ja veri sisse tulvanud, mind hoiatati selle eest, ma valmistusin. Kui koju sõitsin, istusin bussi ja istusin kogu tee liikumatult, pea justkui püüdis ette või kõrvale vajuda, aga justkui miski tõi selle tagasi paika. Andrei ütles, et panen padja kõrvale juba samal ööl, ma ei uskunud, et see nii kiiresti juhtub, aga nii see oligi! Sirutasin end voodis välja, esimest korda elus hingasin läbi nina, suletud suuga, lamasin nii sirgelt, nimmesse tekkis nõgusus. Uskumatud aistingud, emotsioonid, eufooria.
Nädal pärast korrektsiooni:
- hoian selga sirgelt, pea alati otse, väga meeldivad aistingud, kui seisan, jalad on sirged, tekkis sümmeetria. Tekkis ebareaalne tunne, nagu oleks pea liigendi peal, pöörleb nii kergelt, pöördenurk on hämmastav
- kaela- ja seljalihased on väga pehmed, mingit kangust pole
- koordinatsioon on palju parem, tasakaalutunne, saan rahulikult seista ühel jalal, varem ei õnnestunud, hüplesin, kukkusin
- korraga kadusid kõik liigesevalud, lausa kõik, isegi varvastes ja sõrmedes. Eriti märgatav puusaliigeses, no kui palju kergemaks on läinud!
- nägemine on läinud palju paremaks, justkui ruumiline, veel natuke virvendab silme ees, aga olen kindel, et see möödub, võrreldamatu varasemaga. Vaatenurk on muutunud umbes 30% laiemaks. Kaugemale, paremini hakkasin nägema
- muutusin palju rahulikumaks. Rohkem energiat kehas, elutahe, olin ammu-ammu unustanud, mis see üldse on
- täiesti teistsugune seedimine, mingit raskust ega unisust, isegi pärast rikkalikku sööki
- mingi täiesti teistsugune tasakaal kehas, mõtete tunnetus, ei teagi
- istun sirgelt, otse, alati ja igal pool, mingit tahtmist pole jalgu enda alla tõmmata või ühte teise peale panna. Hoian selga nii sirgelt, et oli harjumatu, kui kaua võtab lusika suuni tõstmine, kui enam ei pea küüru tõmbama!
- hämmastav soojus sõrmedes ja varvastes, esimesed kaks-kolm päeva tundsin füüsiliselt, kuidas seal lausa veri mullitab. See on täiesti uskumatu, sest kogu elu käisin jääkülmade jäsemetega
See on praegu kõige peamine, kirjutan kohe, sest heaga harjub kiiresti. Esimesed kolm päeva tundus mulle kogu aeg, et see kõik lõpeb varsti, et ma pöördun jälle valu juurde tagasi, aga ei! Aina paremini, iga päevaga. Kael justkui sobitub paika, natuke krigiseb, kehas tõmbab pidevalt midagi.
Kandelüli paikaseadmine ületas kõik mu kõige roosamad ootused! Nüüd saan aru, miks tagasisides öeldakse spetsialistidele nii palju sõnu. Andrei, olen sulle väga tänulik!