Avaleht Põhiprintsiibid Düsfunktsiooni mõju närvisüsteemile

Lülisamba kaelaosa düsfunktsiooni mõju närvisüsteemile

Praegu on üks neuroloogia olulisemaid probleeme kraniovertebraalne düsfunktsioon (pea liigeste düsfunktsioon). Seda valdkonda uuritakse kitsastes meditsiiniringkondades, peamiselt professorite, meditsiiniteaduste kandidaatide ja doktorite tasemel.

Arvatakse, et degeneratiivsed muutused lülisamba ülemises kaelaosas põhjustavad arvukalt probleeme kogu kehale ja mõjutavad eriti inimese närvisüsteemi.

Teaduslike andmete kohaselt leitakse väljendunud vertebrospinaalseid ja vertebrovaskulaarseid häireid lülisamba kaelaosas 25-30%-l kõigist lastest, täiskasvanutel aga ulatuvad need juba 50-65%-ni.

Düsfunktsiooni mõju mikrotasandil

Pea liigeste düsfunktsioon põhjustab raskuskeskme nihkumist, skeleti biomehaanilist lagunemist ja arvukaid lihaspingeid. See mõjutab negatiivselt mikrotsirkulatsiooni ja toitumisprotsesse organismis. Peaaju ja teiste närvisüsteemi osade kudede histoloogilised uuringud näitavad, et kraniovertebraalse düsfunktsiooniga haigetel täheldati võrreldes nendega, kellel selliseid häireid ei olnud, järgmisi kõrvalekaldeid:

närvirakkude arvu üldine vähenemine normiga võrreldes;

neuronite ja gliiarakkude (kesk- ja perifeerse närvisüsteemi, pea- ja seljaaju rakkude) düstroofilised muutused;

tsütoplasma mikrovakuolisatsioon (neuronite kahjustus hüpoksia tõttu, st hapnikupuuduse tõttu, mille põhjustavad mikrotsirkulatsiooniprotsesside häired);

neuronite tuumade püknoos (rakutuuma vähenemine ja kortsumine veepuuduse tõttu, mille põhjustavad mikrotsirkulatsiooniprotsesside häired);

üksikutes neuronites toimuv kromatolüüs (raku kurnatus ja intoksikatsioon mikrotsirkulatsiooniprotsesside häirete tõttu);

mõnes sümpaatilises ganglionis (närvirakkude kogumites) täheldati turset ja sellest tursest tingitud rakkude düstroofilisi muutusi (sisekeskkondade rõhu häirumise ja mikrotsirkulatsiooni halvenemise tõttu);

närvitüvedes leiti rakkude ja kiudude düstroofilisi muutusi, strooma (sidekoelise karkassi ehk siseelundite aluse) turset;

piirkondades, kus neuronite üldarv oli vähenenud, leiti mikrogliiarakkude nõrk proliferatsioon (teatud piirkondades oli närvisüsteemi peamiste harude („nagu puu okste“) kasv nõrk ja ebatäielik);

mõnes kohas koe patoloogilised proliferatsioonireaktsioonid, mis seisnesid jämeda fibroosse koe tekkimises koos skleroosinähtudega (mõnes kohas olid närvirakkude kogumid asendunud vohanud sidekoega);

üldised patoloogilised muutused hemoarhitektoonika (st veresoonte seinte ja veresoonkonna füsioloogia) seisundis, mikrotsirkulatsioonis peaaju vertebrobasilaarses ja unearteri basseinis, anaeroobsetes protsessides (hüpoksia ja hapnikupuudus) selja- ja peaaju kudedes;

eespool kirjeldatud düstroofilised muutused tekkisid lisaks pea- ja seljaajule perifeerses ja tsentraalses närvisüsteemis;

mõnel eriti raskel juhul täheldati kesknärvisüsteemi seisundi pärssimist segmentaarsel ja suprasegmentaarsel tasandil, sealhulgas selle kõrgemates osades, mis osalevad notsitseptiivse aferentatsiooni analüüsis (otsese seose „aju – keha“ ja tagasiside „keha – aju“ häirumine), närvide pareese (lihasjõu vähenemine alaarengu, atroofia tõttu närvi pigistuse korral).

Loetletud degeneratiivsete muutuste käivitajaks saab luu- ja lihaskonna biomehaaniline lagunemine, millega kaasnevad keha raskuskeskme häirumine ja pea liigeste düsfunktsioon.

Ülemistes kaelalülides tekib liigne lihaste surujõud, mis blokeerib liigesed ja nendevahelised pehmed struktuurid. See põhjustab närvide füüsilist pigistust, mikrotsirkulatsiooni puudujääki ja aju vereringe häireid.

Kui mikrotasandil kujuneb selline ebameeldiv pilt, siis mida kogeb inimene närvisüsteemi patoloogiate korral?

Tagajärgedest tavalise inimese elu seisukohalt

Kaelalülide nihete ülesvõtted, mille on teinud meditsiiniorganisatsioon Body Balance Clinic

Pea liigeste düsfunktsiooni tõttu saab närvisüsteem tõsiselt kahjustada. Täiskasvanul või lapsel võib ajutegevus olla üleärritatud või, vastupidi, osaliselt pärsitud, kuna närvide kroonilise pigistuse ja mikrotsirkulatsiooniprotsesside häirete tõttu võib närvisüsteem toimida kas „stressirohkes hüperaktiivses režiimis“ või, vastupidi, lõdvestuse ja „energiasäästu“ režiimis.

Hüperaktiivsus ja passiivsus lastel on ühe medali, ühe düsfunktsiooni kaks külge. Kaelaosa kergete vigastuste korral võib lastel esineda raskusi õppimise, sotsialiseerumise ja oskuste omandamisega. Raskete vigastuste korral on lastele iseloomulik kõne arengu hilinemine, probleemid ühiskonnaga kohanemisel, ärevus, kalduvus üksindusele, järsk käitumine, püsimatus, erutatus, agressiivsus. Täiskasvanutel täheldatakse reeglina sageli sisemist rahutust, järske meeleolumuutusi ja ohjeldamatust.

Kaelaosa düsfunktsiooni korral võivad avalduda neurogeense iseloomuga sümptomid: seedetrakti häired, iiveldustunne, raskustunne kaelas, surve- või tükitunne kurgus, peavalud, südame arütmia, tuimus, tundlikkushäired, krooniline väsimus, unehäired, meeleelundite talitlushäired. Kas oleksite osanud arvata, et teie kael või täpsemalt teie pea liigesed võivad olla nende häirete allikaks?

Pea liigeste blokeerumine koos kandelüli ja telglüli rotatsiooniga viib selleni, et veresoonte, närvide ja lümfi struktuurid võivad olla pidevalt kokku surutud või välja venitatud, nagu on näidatud alloleval joonisel.

A) UNEARTER

B) UITNÄRV

C) KÄGIVEEN

Pikaajaline viibimine ebamugavas asendis, intensiivsed pealiigutused selle tasakaalutuse olemasolul võivad olukorda veelgi süvendada, surudes veresoonte, närvide ja lümfi struktuure veelgi rohkem kokku või pikendades neid, ning viia sümptomite püsiva avaldumiseni.

Blokeeritud liigesed ja vales asendis olevad kaelalülid avaldavad pidevat survet organismi närvisüsteemi harudele.
Enamikul juhtudel avalduvad sümptomid pea liigeste düsfunktsiooni koosmõjus teatud teguritega, mis koos põhjustavad lihaste surujõu ajutist suurenemist kolju ja kaelalülide vahel.

Kuni kaelaosas on tasakaalutus, on kaebused vältimatud.

Ei saa süüdistada väliseid asjaolusid selles, et need panevad teid tundma end haigena – esmalt tuleb kontrollida, kas teie pea liigesed toimivad korrektselt.

Mõju seljaajule

Kandelüli rotatsiooniline nihe võib häirida tserebrospinaalvedeliku voolu ja muuta rõhku lülisambakanalis. See vedelik, mida tuntakse liikvorina, täidab seljaaju jaoks jahutavat, toitvat, kaitsvat ja amortiseerivat funktsiooni.

Kaelalülide nihe võib ahendada valendikku lülisambakanali ja koljupõhimikus asuva kuklaaugu vahel, vähendades seljaajule kättesaadavat ruumi.
See halvendab elektrokeemiliste impulsside voolu ja võib mõnel eriti raskel juhul (sünnitrauma korral) viia isegi lapse tserebraalparalüüsini (CP).

Liikvorodünaamika häirete korral (liikvor on vedel keskkond, mis uhub pea- ja seljaaju) raskeneb liigse soojuse eemaldamine peaajust ja tõuseb koljusisene rõhk, mis ähvardab tuua kaasa massilisi vaimse tegevuse häireid: liigset väsimust, psühholoogilist läbipõlemist, hüperaktiivsust, tähelepanupuudulikkust, entusiasmi puudumist jne, samuti ruumis orienteerumise häireid („dura mater’i“ – seljaaju kesta – ülevenitamise tõttu): peapööritust, Ménière’i sündroomi, ebakindlat kõnnakut, derealisatsiooni jne;

2 pea liigeste düsfunktsiooni tüüpi

Teaduslike andmete kohaselt viib pea liigeste düsfunktsioon ligikaudu 80% juhtudest sümptomite avaldumiseni. Kuid kõigist haigetest esinevad ülemiste kaelalülide nihked, subluksatsioon atlanto-aksiaalliigeses ja kandelüli rotatsiooniline subluksatsioon ainult 45-50%-l.

See tähendab, et pea liigeste düsfunktsioon on kahte tüüpi:

Esimesel juhul leitakse ainult süvalihaste spastiline surujõu suurenemine, mis blokeerib pea liigesed. Sellega kaasneb lihaste fibroos ja sidekoe tihenemine kandelüli C1 ja telglüli C2 ümber, kuid ilma lülide endi nihketa. Sel juhul pigistuvad ümbritsevates struktuurides paiknevad närvid:

1) Suur kuklanärv

2) Kuklaalune närv (C1)

3) Suur kuklanärv (C2 haru)

4) Kolmas kuklanärv

5) Kaelapõimik

Lõualiigeste täiendavate patoloogiate korral võivad samuti olla haaratud ja aktiveeritud: näonärv, kolmiknärv, alalõuanärv, hambanärvid, kõrva-oimunärv.

Teisel juhul täheldatakse sama mis esimesel, kuid lisaks esineb lülide nihe ja rotatsioon. Sel juhul võivad lisaks eespool loetletutele olla haaratud ka kraniaalnärvid:

IX – Keele-neelunärv

X – Uitnärv

XI – Lisanärv

XII – Keelealune närv

Kokku on 12 paari kraniaalnärve, mis väljuvad ajust ja kulgevad nii keha paremal kui ka vasakul poolel; osa neist kulgeb ümber kaelalülide ja läbi neis olevate avade.

Nagu juba mainitud, võib kaelalülide nihe põhjustada nende närvide pigistust ja liikvori (tserebrospinaalvedeliku) voolu takistumist, tekitades „turbulentsi“ kolju ning kandelüli C1 ja telglüli C2 ühenduskohas. See põhjustab koljusisese rõhu häireid.

Nagu kogemus näitab, võib närvisüsteemi kesktüve ärritus lülide nihke tõttu mõjutada kõigi 12 kraniaalnärvipaariseisundit. Nagu kogemus näitab, toimub enamikul juhtudel kolmiknärvi (V) kõrvalaktiveerumine.

Lähemalt vegetatiivse närvisüsteemi närvide pigistusest

Vegetatiivne närvisüsteem koosneb 12 kraniaalnärvipaarist, mis kulgevad ümber kaelalülide ja läbi neis olevate avade. Kaelalülide nihke korral saavad intensiivset ärritust ainult 3 neist:

Uitnärv (nervus vagus), ehk kümnes kraniaalnärv, on parasümpaatilise närvisüsteemi pikim ja tähtsaim närv (see kuulub neurovegetatiivsesse süsteemi), mis osaleb peaaegu kõigi siseorganite töö reguleerimises. Uitnärv innerveerib kõri, neelu, söögitoru ülemist osa, osa välisest kuulmisaparaadist, südant, kopse, magu, soolestikku ja isegi mõningaid lihaseid.

Keele-neelunärv (nervus glossopharyngeus), mida tuntakse üheksanda kraniaalnärvina, on närv, mis juhib signaale keele tagumisest osast ajju ja innerveerib neelulihaseid. See on oluline neelamisel ja kõrvasüljenäärme aktiveerimisel.

Lisanärv (nervus accessorius), mida tuntakse ka üheteistkümnenda kraniaalnärvina, on motoorne närv, mis reguleerib lihaste tegevust. Erinevate lihaste hulgas, mida lisanärv juhib, on trapetslihas (musculus trapezius) ja rinnaku-rangluu-nibujätkelihas (musculus sternocleidomastoideus).

Kolm eespool kirjeldatud kraniaalnärvi laskuvad koljust läbi kägiava, mis asub otse esimese kaelalüli – kandelüli – ees. Just selles süvendis toimub see, millele tavaliselt tähelepanu ei pöörata: isegi kerge kandelüli rotatsiooniline subluksatsioon võib avaldada survet kõigile neile närvidele, põhjustades „seletamatuid“ ja „ravimatuid“ sümptomeid, provotseerides valusid ja mitmesuguseid häireid nende innerveeritavates piirkondades.

Kliinikus Body Balance Clinic kasutatava kraniovertebraalse düsfunktsiooni ravimeetodi abil on võimalik kõrvaldada vegetatiivse süsteemi närvide sunnitud blokeering ja vabaneda sellega seotud sümptomitest.

Mõju perifeersele närvisüsteemile

Nihke tekitatud luu- ja lihaskonna tasakaalutus põhjustab erinevate lihaste kõvenemist ja seega alumistest kaelalülidest C4, C5, C6 ja C7 väljuvate närvide pigistust. Kuna need närvid innerveerivad käsi, võib nende pigistus põhjustada nõrkust ja tuimust kätes ja sõrmedes (käte paresteesiat).

Keha raskuskeskme nihke ja selle taustal tekkiva pikaajalise lihaste ülepinge tõttu võivad keha erinevates piirkondades olla kokku surutud perifeerse närvisüsteemi kiud. Meditsiinis tuntakse neid nähtusi perifeersete närvide kompressioonisündroomidena, näiteks roietevaheline neuralgia ja krambid on nende avaldumisvormid.
Üks levinumaid on istmikunärvi kompressioonisündroom. Sel juhul avaldab lühenenud pirnlihas (musculus piriformis) survet istmikunärvile. Selle tagajärjel tekib valu tuharate piirkonnas ja jalgade tagaosas, mida nimetatakse ka ishiaseks.

Kas arst on teile kunagi öelnud, et teie keha raskuskeskme nihe, mille on põhjustanud pea liigeste düsfunktsioon, võib põhjustada neuralgiat tuharates või tundlikkuse puudumist sõrmedes?