Skolioos ja pea liigeste düsfunktsioon

Skolioos tekib siis, kui lülisammas võtab oma tavapärase kuju asemel S- või C-kujulise vormi, sageli koos kõverdumisega.

Traditsioonilise meditsiini järgi on skolioosi põhjus 90% juhtudest teadmata, seepärast nimetatakse seda „idiopaatiliseks skolioosiks“, mis tähendab „meil pole aimugi, mis on probleemi põhjus ja kuidas seda lahendada“.

Skolioos tabab umbes 1% elanikkonnast, tekib tavaliselt pärast 10. eluaastat ning tüdrukud põevad seda sagedamini kui poisid.

Kui jutt läheb skolioosile, on arvamused sageli vastuolulised ning normiks peetakse põhjuse ja tagajärje segiajamist, nagu juhtub sageli ka lülivaheketta songa ja paljude teiste haiguste puhul. Skolioos on üks kõige vähem mõistetud seisundeid tervishoius. Palju veidraid teooriaid ja suuri sõnu, kuid mitte ühtegi mõistlikku juhist, kuidas probleemi tegelikult lahendada.

Kogu oma karjääri jooksul teevad „spetsialistid“ kõik endast oleneva, et rääkida teile samu teooriaid, mida nad õppisid 30–40 aastat tagasi ülikoolis, kuigi uuemad teadusuuringud on juba vähemalt 10 aastat näidanud, et enamik neist on põhjendamatud. Oleks juba aeg asjaga kursis olla, kuid me kõik teame, et tervishoiuvaldkond võtab uuendusi vastu vastumeelselt ja peidab end liiga sageli fraasi „me oleme alati nii teinud“ taha.

Ujuge, tehke seda, ärge tehke toda, seiske sirgelt, ärge kandke raskusi, ärge küürutage. On tõestatud, et need harjumused EI OLE absoluutselt halva rühi ega skolioosi põhjus ning et ujumine võib skolioosi isegi süvendada!

Enne-ja-pärast-fotodel on näha, kuidas skoliootiline kõverus vähenes pärast kraniovertebraalse düsfunktsiooni korrektsiooni.

Enne-ja-pärast-fotodel on näha, kuidas skoliootiline kõverus vähenes pärast kraniovertebraalse düsfunktsiooni korrektsiooni.

Laskumata üksikasjadesse, kuna ma ei kavatse seda siin teha, võin vaid öelda, et nad on vähemalt 40 aastat söötnud meile absurdseid teooriaid, omamata vähimatki aimu, millest nad räägivad. Kõige hullem on see, et aeg-ajalt kuuleme ikka veel neid sügavalt ekslikke teooriaid, mis on ekspertide seas juurdunud.

Ma imestan alati, kuidas saab olla nii ülbe, et nimetada end millegi spetsialistiks ja seejärel väita, et ei tea probleemi põhjust, mis peaks olema tema pädevuses, ning pealegi lahendamata ühtegi skolioosijuhtu muul viisil kui lülisammast barbaarselt väänates.

Skolioos on erineva raskusastmega ja põhjustab mitmesuguseid negatiivseid tagajärgi, mis on haigetele hästi teada.

Skolioosi liigid võib jagada 2 kategooriasse: kaasasündinud skolioos ja funktsionaalne skolioos.

Kaasasündinud skolioosi korral on mõned lülisamba moodustavad lülid sünnist saati deformeerunud ja omandavad rusikakujulise vormi. Seda patoloogiat ravivad tingimata ortopeedid-kirurgid.

Funktsionaalse skolioosi korral, mida tuntakse ka skoliootilise seisaku või skoliootilise rühina, on lülid õige kujuga, kuid probleem seisneb erinevas pinges, mida tekitavad lihased selja mõlemal poolel. Siin käsitleme funktsionaalset skolioosi.

Funktsionaalset skolioosi võib põhjustada või süvendada kandelüli ja/või lõualuu nihe.

Kui kandelüli külgnihe on väga väljendunud, võib lülisammas muuta oma kuju, omandades vastusena pea tasakaalustamata asendile S- või C-kujulise kõveruse. Nagu on selgitatud lehel „Kandelüli korrektsiooni tähtsus“, püüab pea säilitada joondust horisondi suhtes ja ülejäänud keha kompenseerib seda vastavalt.

Kandelüli nihke tagajärjel võivad ka selle all asuvad lülid ahelreaktsioonina nihkuda.

Kandelüli eriti väljendunud pöördenurga korral võib mõnel inimesel täheldada rindkere või kogu lülisamba kõverust. Olukorda võivad süvendada paljud teised füüsilised ja ka psühho-emotsionaalsed tegurid, mida saab käsitleda teises jaotises.

Tähelepanek, mida võib teha igaüks, olemata professor: kui vaatate tähelepanelikult skolioosiga inimest, näete paratamatult tema näol tugevalt kõrvale kaldunud lõualuud. Ühel pool on hambumus palju madalam, seepärast uurige lehte „Hambumus“. Kui kontrollite ka kandelüli, on see paratamatult tugevalt nihkunud, eriti külgsuunas. Kuigi seos skolioosi, kandelüli ja alalõua vahel on meie jaoks enam kui ilmne, näib, et enamik praktiseerivaid arste eksleb pimeduses nagu pimedad, nägemata tõendeid.

Tähelepanu, oluline on edasi eristada 2 skolioosi tüüpi, mida meditsiinis ei mainita: skolioos lihasatroofiaga või ilma, mis omakorda võivad olla erineva atroofiaastmega.

Atrofeerunud lihaste olemasolul on skolioosi kõveruse aste tavaliselt suurem, kuigi võib kohata mõlema kategooria juhtumeid ühesuguse seljakõverusega, kuid see ei tähenda, et erinevus ei oleks põhimõttelise tähtsusega.

See on tingitud sellest, et juhtudel, kui lihastik on atrofeerunud, ei saa lihased a priori õigesti juhtida. Sellises seisundis kipub lülisammas üha enam ühele poole vajuma, lõpuks väändudes.

Meie kogemuse järgi on viimased juhtumid kõige keerulisemad ja kõige väiksemate tulemustega. Kui esimene juhtum võib täielikult laheneda, siis teise puhul on lootust vähe. Muidugi võib korrektsioonil olla soodne mõju, kuid kui ootate ka nendel juhtudel skolioosi täielikku kadumist, võite pettuda.

Aastate jooksul kujunenud olukord koos mitme kaasuva, seisundit halvendava teguriga nõuab palju suuremaid jõupingutusi, kui on võimalik saavutada üksnes ühe lüli korrigeerimisega.

Keha on vormitav, funktsioon määrab struktuuri – see lihtne loodusseadus teeb imesid, kui seda tõeliselt mõistetakse. Neis viies sõnas peitub põhimõte, millele rajaneb spordimaailm. Mõelge kulturistile, kes viib oma lihased pidevalt piirini, et aktiveerida kohanemine pingutusega, mis paneb need seejärel üle mõõdu kasvama.

Kuigi skeletti toetavad lihaskiud on täiesti erinevad neist, mis tagavad tahtlikud liigutused, jääb põhimõte samaks. Isegi atrofeerunud lihased alluvad sellele põhimõttele, kuid probleemi lahendamine nõuab suurt pühendumist. Kõige rumalam ja barbaarsem lahendus on sundida vaene laps kandma ortopeedilist korsetti!

Atrofeerunud lihaseid saab teatud määral funktsionaalsesse seisundisse tagasi viia, kuid see on keeruline tee, milles kandelüli ja lõualuude korrektsioon on oluline osa, kuid vaid üks paljudest mitmetahulise töö osadest.

Atrofeerunud lihastega skolioosi raviks on olemas kõige kaasaegsemad koolkonnad, kus kasutatakse seadmeid, mis on mõeldud üksikute lihasahelate sihipäraseks treenimiseks ja arendamiseks.

Atrofeerunud lihased vajavad palju pikemaid treeninguid, mida tuleb läbi viia teistest lihasahelatest isoleeritult, vastasel juhul tugevnevad need palju kiiremini kui atrofeerunud lihased, suurendades veelgi tasakaalustamatust keha kahe poole vahel, mis süvendab skolioosi. Just nii võib juhtuda intensiivse ujumise korral.

Kui pingutate vedelikku sukeldatud keha, toimub see kontrollimatult: tugevamad lihased võtavad põhikoormuse enda peale ja nõrgad atrofeeruvad veelgi. Nagu riigiasutustes, kannavad need vähesed, kes palju töötavad, kogu koormat, ülejäänud aga lihtsalt logelevad ;)

Pärast kandelüli korrektsiooni on väga väljendunud skolioosi korral soovitatav kasutada muid spetsiifilisi ravimeetodeid ja korrigeerivat võimlemist, sest lihaseid, mis on pikka aega arenenud asümmeetriliselt, tuleb sihipäraselt tugevdada.

Kui skolioos on juba välja kujunenud, tuleb selle parandamiseks teha palju tööd. Seepärast on lastel soovitatav teha kandelüli korrektsioon „Body Balance Clinic“ meetodil võimalikult vara, et funktsionaalsel skolioosil ei oleks põhjust tekkida.

Lülisamba kõrvalekalle sümmeetriateljest ja ideaalsest kujust loob soodsa pinnase tervele reale sekundaarsetele haigustele, nagu: alaseljavalu, „nõia jalg“, kaelavalu, seljaajunärvide kokkusurumine, mis põhjustab kipitust või tuimust, kaela jäikus, lülivaheketaste songad, puusaliigeste valu, põlve- või jalalabavalu ja mitmesugused muud patoloogiad, millel puudub nähtav seos kandelüliga.

Skolioos ja pea liigeste düsfunktsioon

Kaasasündinud skolioos ja funktsionaalne skolioos

Skolioos lihasatroofiaga või ilma

Skolioosi ennetamine Body Balance Clinic meetodil